Eelmisel nädalal täitsin uue “staadioniringi” ümber meie kuuma kuldse tähe. Ja vaatamata üldisele arvamusele naiste seisukohtadest selliste tärminite suhtes, olen tegelikult päris õnnelik. Jah, minu elus on täitmata lahtrikesed, mis teistel minuvanustel täidetud on, aga minu “ankeedis” on lahtrid, millest nemad täiesti puutumata. Ja inimkonna variatsioonirikkust arvestades peavadki kõik elud erinevad olema.
Laupäevasest tähistamisest on mu süda kauaks täis rõõmu, elutuba lillelõhna ja -ilu ning iga kord oma töölaua tagant kuhugi suundudes möödun elutoas ilutsevast sõprade toodud armsast-humoorikast õhupallimerest, mis tuletab mulle iga kord uuesti meelde, kuidas mul nendega vedanud on.
Peokohta liikudes rääkis Vikerraadios keegi naisterahvas samuti pidude tähistamisest, märkides et teatud ikka jõudvate inimeste komme mitte sünnipäeva pidada on kurb tõsiasi, kuid mõtiskles samas, kas peaksime siis hoopis matuseid tähistama hakkama.. See on tegelikult hirmutavalt eestlaslik teguviis, sest enda lapsepõlvestki on meeles, kuidas seda või toda inimest sellel või teisel matusel kohtasime (sünnipäevadel erakordselt harva). Ei saa välistada, et tegemist on vaid minu sugukonna eripäraga, aga julgen selles siiski kahelda.
Elu peab nautima ja igati tähistama, meenutades asjaolu et uued sünnipäevad ei märgi vaid elatud aastate juurdekasvu, vaid ka mõistuse ja kogemustepagasi rikastumist. Kuni on elu, ei ole mõistlik selle lõppevusele keskenduda ja pigem tähistada elus olemise rõõme, usun ma.
Minu arvates on sünnipäev eeskätt põhjus kokku kutsuda kallid inimesed, keda (või kes üksteist) mõnda aega näinud ei ole, aga kellega sõnumite-telefonikõnede vahetamise tihedus siiski märkimisväärne on. Pidu on hea põhjus jälle neid näha, kallistada ja end nende uuemate tegemistega kurssi viia.
Üritus ei pea ometi Õllesummerile kohta kätte näitama, väga meeleolukal moel täidab eesmärki ka tagasihoidlikum pidu. Ja selleks et ise kraamima-koristama-kokkama ei peaks, tasub koht koos toitlustusega üürida.
Olen oma külalistest igaühele piiritult tänulik, et nad kalli laupäevaõhtuse aja mulle pühendasid. Elusündmused väärivad tähistamist ja lähedastega aja veetmist, tegemist on õnneliku ettevõtmisega, kinnitan seda.
Aina enam tunnen tänulikkust ka laupäeval tehtud avastuse eest, et minu varasem loomus on minusse naasmas (sain seda peol hästi tunda) ja saan end taas tunda peaaegu iseendana! Füüsiline “mina” on vaatamata minu kärsitusele siiski üliaeglaselt naasmas, aga ehk oligi see pool sügavamas augus.
*******************************************************************************************
Last week I completed a new “stadium circle” around our hot gold star. And despite the general opinion of women’s views on such trinkets, I’m actually quite happy. Yes, there are unfilled boxes in my life that are filled in by others my age, but there are boxes in my “form” that they are completely untouched by. And considering the diversity of humanity, all lives must be different.
My heart will be full of joy from Saturday’s celebration for a long time, the living room will be filled with the smell and beauty of flowers, and every time I go somewhere from behind my desk, I will pass by the lovely and humorous balloon sea from friends in the living room, which reminds me every time how lucky I am with them.
On the way to the party, a woman on Vikerraadio also talked about celebrating parties, noting that it is a sad fact that people in certain age stop celebrating birthdays, but at the same time wondered if we should start celebrating funerals instead… This is actually a frighteningly Estonian way of doing things, because I remember from my own childhood, how we met this or that person at this or that funeral (almost never on birthdays). It cannot be ruled out that it is only a peculiarity of my family, but I dare to doubt it.
Life must be enjoyed and celebrated in every way, remembering the fact that new birthdays not only mark the increase of years lived, but also the enrichment of experiences. As long as there is life, it is not wise to focus on its end and rather celebrate the joys of being alive, I believe.
In my opinion, a birthday is primarily a reason to call together dear people who have not been seen for a while (or who haven’t seen each other), but with whom the frequency of exchanging messages and phone calls is still significant. The party is a good reason to see them again, hug them and familiarize yourself with their latest activities.
The event does not have to be the size of a big summer-festival, a more modest party also fulfills the purpose in a very cheerful way. And so that you don’t have to tidy up, clean, and cook yourself, it’s worth renting a place with catering (it doesn’t have to make a hole in your wallet, there are many different options to choose from).
I am infinitely grateful to each of my guests for devoting their valuable time to me on Saturday evening. Life events are worth celebrating and worth spending time with loved ones it’s a happy endeavour, I assure you.
I feel more and more grateful for my discovery on Saturday evening that my former nature is returning to me, and I can almost feel like myself again (I felt it quite well in the party)! Despite my impatience, the physical “me” is returning extremely slowly, but maybe that side was in a deeper hole.