Suvine-varasügisene “kellest saab meie uus president?”-tsirkus oli ühele endast lugu pidavale väikeriigile võib-olla pisut piinlik-avalik hüpoteeside loopimine, aga elu ei kõnnigi mööda lineaarset joont ja sasipuntratest sünnib hea. Seega pean tunnistama oma sügavat poolehoidu valitud presidendi suhtes ning tegelikult tema eelistamist hetkest, kui ta varasuvisel ajal sobivana välja hõigati. Olen Ülle …
Külastasin koos Tallinna Tehnikaülikooli majandusanalüütikutega Tallinna Loomaaeda, juhituna kursaõe sõbrannast, giid Evast. Ta kõndis meiega mööda loomaaeda, peatudes enamike loomade kodude (puurid oleks karjuvalt ebatäpme, nõukaaegne termin, sest nende kodud meenutavad pigem botaanikaaeda) ees et sealsetest asukatest nimepidi rääkida – nii nende liigiomastest käitumismustritest, kui selle konkreetse looma vallatumatest vägitükkidest …
Iga eluetapp toob meile kindla seltskonna ja mingid sellega seotud situatsioonid/värvikad inimkujud, mis ajavad pisarateni naerma veel aastaid hiljemgi. Kui magistrantauur on põhiline spetsiifilisemate teadmiste allikas, on bakalaureus äsjase keskkoolilõpetaja jaoks selge esimene proovikivi vastutustundlikus suureks saamise maailmas, milles on mõnetist väljakutset, kui lähedased kursakaaslased samas avaras, külalislahkes ühikatoas satuvad …
Olen oma elus sattunud päris arvukatele pidudele – kuigi igaüks on olnud pisut ise laadi, oli nende ühisosa varem pigem uljuslik ebatervislikkus, välja arvatud üks pidu Amsterdamis – minu lõuna-aafriklasest kursaõe Hullude Mütside Kandjate-teemaline teepidu (Amsterdam on rikas oma vastuolulisusest). Neljapäeval kogesin sünnipäeva tähistamist ootamatult tervislikul, ilu hoidmist-edendamist toetaval moel. …
Minu armsa pikaajalise sõbranna tööpäevajärgseks huviks on saanud inimkeha lihaste-kõõluste-sidekudede-vaimse heaolu omavaheline üksmeelne koostöö ning minu erakordseks võiduks on ta võtnud minu peal oma laiu inimkeha-teadmisi rakendada – olen tema juhendavat kätt siin postitustes varemgi kiitnud. Kevadel võttis ta mu kaasa oma spordiklubi rikkalikku jõusaali ning õpetas kindlate lihasgruppide treenimist …
Olen siin postitustes varem kirjutanud, kui tõrjuvalt ja eemalehoidvalt terved kõrvalseisjad ilmselgete puuetega inimestesse tihti suhtuvad. Kuna mul on õnneks pigem “paks nahk,” on see rohkem haiget teinud minu lähedastele, kes mu ratastooli mõnel suurüritusel lükkavad (kus tihti just tooliga liigun). Juba sügisest saadik võtan lisakursuseid TalTech majandusanalüüsi magistriprogrammist ja olen …
Mõned aastad tagasi lugesin kahtlemata parimat viimastel aastatel kohatud raamatut – astrofüüsikahuviline Andy Weir raamatut “Project Hail Mary”. Minu jaoks olid raamatusse meisterlikult peidetud väga erinevad emotsioonid – reetmine, jõuetus, segadus, uus ebatavaline tutvus, sellest kasvanud sügav vendluse-segune sõprus, piiritult naljakas situatsioonikoomika, lootus, pisarateni viiv kurbus, ohverdus, uus elu-väljavaade ja …
Käin oma kõige vaimukama sõbraga vahel kinoõhtutel tulvil filmielamusest, kõhulihased-krampis-naermist, pop-corni ja kinokommi. Täielikud elu keerdkäikudest välja lülitamise õhtud, see on hiilgav vaimupuhkus! Eile vaatasime filmi “Täiuslikud võõrad,” mille originaal linastus Itaalias 2016. aastal (“Perfetto sconosciuti”), mistõttu ei olnud süžee mulle suures plaanis võõras, olin seda näinud ka etendusena Draamateatris …
Eriala poolest rahandusinimesena ja südames börside/börsikaupade-armastajana on investeerimistegevus mulle väga kallis. Nagu pea igas minu elu detailis, on avarii muutnud minu nägemust siingi. Kui õnnetuse-eelsetel aastatel seisin hea selle eest, et portfelli-investorite teenistus igati väärikates plussides purjetaks, suunan nüüd palju ressursse mõnevõrra teistsugustele teenistustele. Ja seekord mitte kellegi teise omale. Kuigi …
Pühapäeval, pärast kahepäevast armutut vihmavalangut, toimus taas iga-aastane Eriliste purjetajate purjetamine Tallinna lahe lustlikel lainetel. Sedakorda tegime tiire nii Kalevi jahtklubi territoriaalvetes, kui jahi pardal päikeselisel lahel. Hommikusele hallile taevale otsa vaadanuna valetaksin, kui väidaksin et läksin sadama poole erilise kindlusega südames, aga mingi imenipiga oli peakorraldaja Külli Haav jälle …
