Külastasin koos Tallinna Tehnikaülikooli majandusanalüütikutega Tallinna Loomaaeda, juhituna kursaõe sõbrannast, giid Evast.
Ta kõndis meiega mööda loomaaeda, peatudes enamike loomade kodude (puurid oleks karjuvalt ebatäpme, nõukaaegne termin, sest nende kodud meenutavad pigem botaanikaaeda) ees et sealsetest asukatest nimepidi rääkida – nii nende liigiomastest käitumismustritest, kui selle konkreetse looma vallatumatest vägitükkidest talitajate ja külastajatega.
Minu lapsepõlvekirg (ja kohati nüüd hilisemgi) puudutab Korfu saarel kasvanud loomasõbrast inglase Gerald Durrell raamatuid nii Korfu saare, kui hiljem loomaaia loomapüüdjana, maailma eksootilisemate paikade loomastikust, kohalikest elanikest ja perest/reisikaaslastest, kirjeldatud läbi kõige humoorikama võimaliku külje imeilusas keelekasutuses – neist raamatutest algas minu suur huvi kirjutamise ja armastus eri loomade vastu. Eva kannab väga loomuomaselt seda jutustamisoskust ja ka huumorimeelt – ta esineb loomade vaatluskohtade ees alekseiturovskiliku teatraalsuse ja entsüklopeedialiku põhjalikkusega, kandes kuulajateni erakordse infohulga nii loomaliikide, kui loomaaia ajaloo kohta.
Paljude kõneluste puhul alustas ta juttu: “Aleksei Turovski pärandas mulle selle loo..,” kuna Eva ise töötab talitaja ja giidijuhina seal vaid aastakese (isiklike mälestuste kogumine võtab reeglina rohkem aega).
Ta tuli meile loomaaia asukaid tutvustama oma vabal päeval ja küsis korduvalt, kas meil ikka selle ja selle looma külastamiseks aega on, sest oma perekonnale millalgi test-tuuri tehes, oli see kestnud 7,5 tundi ja pere kaebas hiljem jalaprobleemide üle 😀 ehk see giid teab loomadest ja nende iseärasustest palju rohkem, kui esiti välja paista laseb.
Külastuse ja tuuri korraldanud Eva sõbranna nimetas ta olevat inimese, kes leidis enda õige koha – seda oli väga hästi tunda – inimest, kelle töö on ta hobi ja armastus, on uskumatult põnev jälgida. Soovitan tema giidituure väga soojalt!
Soovin, et teiegi leiaksite endale töise väljundi, mis võrsunud just hobist.
*******************************************************************************************
I visited Tallinn Zoo with the economic analysis students at University of Technology in a tour guided by Eva, a friend of my classmate.
She walked through the zoo with us, stopping in front of the animals’ homes (calling them “cages” would be a grossly inaccurate, Soviet-era term as their homes are like pieces of a botanic garden) to speak about the inhabitants by name, discussing both their species-specific behavioral patterns and the specific animal’s more mischievous antics involving keepers and visitors.
A childhood passion of mine (somewhat persisting to this day) centers on the books of Gerald Durrell, the English animal lover who grew up on Corfu. Whether describing the wildlife of that island or the fauna of exotic locales encountered during his later expeditions as an animal collector for zoos, he portrays the animals, local inhabitants, and his own family and travel companions with exceptional humor and exquisite language; it was these books that sparked my deep interest in writing and my love for the animal kingdom. Eva embodies this same gift for storytelling and sense of humor somehow seamlessly; she performs in front of animal enclosures with a theatrical flair reminiscent of Aleksei Turovski and an encyclopedic thoroughness, sharing a wealth of information about both the animal species and the history of the zoo.
For many of the stories, she begun by saying, “Aleksei Turovski passed this story on to me…” since Eva herself has been working there as an animal keeper and a tour guide for only about a year (gathering personal memories generally takes longer).
She came to introduce the zoo’s inhabitants on her day off and repeatedly asked if we really had time to visit this or that animal because she had once taken her own family on a trial run of the tour and it lasted for 7.5 hours, they had complained of sore feet afterwards 😀 Clearly, this guide knows far more about the animals and their quirks than she initially lets on. The classmate, who organized the visit and tour, said Eva is someone who has found her true calling, and that was very evident – it is incredibly fascinating to watch someone whose job is also their hobby and passion. I highly recommend her guided tours!
I hope you, too, find a professional outlet that has grown out of a hobby.