Selle paralleeli tõmbamine ei paista mulle just eriti uudse ideena, mistõttu olen usutavasti varemgi seda teiega jaganud, aga täna tuletati sama mõtet mulle taas meelde.
Nimelt postitas üks pankurist tuttav sotsiaalmeediasse graafilise ülevaate pulliturgusid (investorite optimismi toel aina kerkivad finantsturud) kiusavatest korrektsioonidest, mis harva ka päris karuturgudeks (leviva pessimismi tingimustes viimasest tipust üle 20 protsendi kukkuv turg) kujunevad.
Börsid on haaranud osa mu südamest, nagu mitmed teist teavad, mistõttu ei saa ma kõrvale põigelda teatavate paralleelide tõmbamisest eluga laiemalt.
Hetked, mil kõik paistab päikeseliselt õilmitsevat jõulise pulli kõrgustesse pürgimise taustal, vahelduvad kõrbelõhnaliste korrektsioonide või lausa vangistamisega karukoopasse.
Kuigi enamasti tunnetavad korrektsioonid ja karud peagi, et nad ei ole just eriti oodatud külalised peol ja teevad mõne aja pärast minekut, nii et pullid saavad haavu lakkudes taas laval mikrofoni järgi haarata, läheb vahel ka teisiti ja pull jääb võitluses karuga haledalt alla. Õnneks ei juhtu seda just liiga tihti ja pull tõstab varsti ikkagi pea ja saab lõpuks kuidagi ka jalad alla.
Sedasama usun ma eludest laiemalt – vahel võib kõik kohutavalt viltu vedada, nagu juhtus minulgi, aga usku pulli tugevusse ei tohi kunagi kaotada.
Kõik korrektsioonid ja need matsakad karud toovad meile õppetunde – olen kursis, et need näivad kohati ülekohtuselt mittevajalikena, aga elu kontrollivat mõju meie saatusekäikude üle peab usaldama, olen valusalt ja korduvalt teada saanud. Ja kahjuks peab ka õppust võtma, et endisel moel jätkamise mõistlikkus on kahtluse alla seatud ja oma igapäevaellu või mõistmisesse peab pulli naasmise nimel teatavaid korrektuure tegema.
Ärge kunagi lubage karudel, kuigi näiliselt armsatel tegelastel, end liiga kaua maha suruda, las pull saab teie usust ja lootusest jõu uueks kiirenduseks!
***********************************************************
As this line of thought doesn’t seem very novel to me, I’ve probably shared this here before but I got reminded of it again this morning.
A banker friend of mine posted an interesting article in the social media – a graphic overview of the corrections appearing in the bull markets (a rising financial market due to optimistic investors) and bear markets (a financial market declining of over 20 percent due to pessimism) these corrections can evolve in.
As most of you well know – the stock markets have occupied a sweet spot in my heart, which is why I cannot refuse drawing certain parallels with life in general here. Moments that seem very sunny and flourishing with the muscular bull striving higher and higher alternate with corrections where everything seems to burn and crash or turn into a decline too certain to be true.
Although corrections and bears realize that they’re not exactly very welcome guests in the party and head out soon enough so that the bull can lick its wounds and take the microphone again shortly, it sometimes doesn’t turn out that well and the bull looses to the bear really pathetically. Fortunately it doesn’t occur too often and the bull usually soon finds the strenght to rise its head and get on its feet again.
I believe the same happening in our lives – everything can turn out so wrong in so-o-o many ways sometimes, as I’ve experienced, but one can never lose hope and belief in the bull’s strenght.
Every correction and these stout bears bring us lessons – I agree that often they seem totally unnecessary but we must trust life’s decisions over our fate as I’ve learned to know. Unfortunately one must really learn that proceeding with the old habits has been questioned by life and some changes have to be made in one’s everyday life or understandings for the bull to reappear.
Never let the bears, although seemingly quite cute, push you down too long. Let the bull gather force from your hope and belief to start racing again in full speed!