Laupäeval alustas Tallinna-konterdiga oma uusimat tuuri “Legacy of the Beast” Inglismaa tuntud-armastatud hevibänd Iron Maiden. Saku Suurhall oli rahvast kuhjaga (liialdamata!) täis – kuna tegemist oli Baltikumi ainsa kontserdiga, oli lisaks läti-leedu omadele kuulda ka palju teisi erinevaid Ida-Euroopas kôneldavaid keeli, seega publik oli täis igasugu karvaseid ja sulelisi.
Sama bänd tôi meile kontserdielamuse ka 18 aastat tagasi kuumal juulikuuôhtul Tallinna Lauluväljakul. Sel ajal olin teismeline ja läksin sinna lava ette trügima suveriietes ja PLÄTUDES. Lavaesises rabelemises kesk juulikuud ôigustasid suveriided end täielikult, aga hevikontserdil lava ette plätudega trügimist ma enda parrimate otsuste sekka ei lahterdaks. Kontserdi lôppedes öö hakul sôpradega kohtudes nentisid nad külmalt, et ilusamaks sellised varbad mind igatahes ei tee. Plätusid kandes tanksaabastega hevimeestega lava ette lühikese inimesena hüppama minemine ei ole just varbaid kaunistav ülemäära valutu kogemus.
Seekord, aga, vaatasin kontserti ja Suurhalli pôrandale pressitud fänne (naljata, kôik olid tihedas üksmeelses higises embuses) kuningate kombel veidi kôrgemale paigutatud ratastoolialalt oma mugavalt pehmendustega ratastoolilt. Jälgisin showd publiku keskmisega võrreldes ilmselgelt liiga mugavates oludes ja tuleb tunnistada, et nautisin sellist priviligeeritust päris õelalt palju. Võib-olla on asi selles, et olen suureks kasvanud ja teismeea metsikused mind enam väga ei paelu, aga ka hevikontserdil istumine ei olnud minu jaoks piinarikas. Tunnistasin seda rõõmu hiljem ka lähedastele, kelle sõnul tuleb oma niigi närusest olukorrast lihtsalt võtta see parem osa ja süüdimatult nautida. Nii teengi.
Soovitan teilgi püüda leida igas päeva – kasvõi tõeliselt piinarikkas – mingi väike asi, mis on nautimist väärt. Siis on elamine minu arvates õigustatud.
****************************************************************************************************************
A beloved English heavy metal band Iron Maiden started its latest tour “Legacy of the Beast” in Tallinn On Saturday. The concert venue, Saku Suurhall, was more crowded than I’ve ever seen it (and I’ve visited it a lot, practically monthly). As it was the only concert in the Baltics, the whole Eastern Europe was there (I’m not exaggerating), so the crowd was quite colorful.
Iron Maiden honoured Tallinn with a visit 18 years ago aswell on a hot July evening on the grounds of Estonian Song Festival. I was a teenager then and went straight in front of the stage with all my pushing-biting-elbow-hitting capabilities wearing short summer clothes and FLIP FLOPS. When the clothing in that heat in front of the stage was justfied by all means, then wearing flip flops in a heavy metal concert in front of the stage jumping together with true fans wearing big tank boots might’ve not been my best decision. My toes definitely showed the pain and suffering I had to feel.
This time I watched the show and the fans squeezed on the floor like a king sitting on my soft comfortable wheelchair. As I followed the show in much better conditions than the average person in the audience, I felt a bit embarraced but enjoyed my privileged status very much. I’m not sure if I’ve just grown up and don’t feel pulling from the wild teenage life but watching this concert in sitting position was surprisingly enjoyable. I admitted this later to my close ones who told me to enjoy the better part of this really bad situation and not feel quilty. That I shall do.
I recommend finding a little enjoyable thing in even the worst days. That makes living justified, I believe.