Viibisin just haiglas treeningutest tulvil taastusravivisiidil. Taas olin tunnistajaks ühe vanema vaevatud inimese lahkumisele meie seast. See kurb olukord on küll üsna häirivalt kôhedusttekitav, aga tuletab siiski meelde eluringi tumedama poole olemasolu ja loomulikkust. See arusaam ei tulnud, tôsi küll, minuni kohe, sest esimene selle-alane kogemus mône kuu eest oli sügavalt …
Igaüks meist peab elu jooksul läbima ühe või mitu suurt raskust, mille ületamine näib vahel täiesti ilmvõimatu, kuid on ühiskondlikult või muul moel siiski meilt oodatud. Sellega klappivalt kohtusin juba mõne aja eest môttega: “You’ve been assigned this mountain to show others it can be moved” (“Sulle on määratud see …
Olen siin kirjutanud, et taastumine on kui sinusoid (Taastumine kui sinusoid) – see on mulle end iga külje pealt kinnitanud. Aga see üles-alla võnkumine kehtib tegelikult ju elu kohta laiemalt. Elu mõõnahetkedel tunnetan teravalt, kui õigus on Remarquel, kes väljendab raamatus “Taeval ei ole soosikuid” läbi ühe peategelase arvamust, et …
Kuna igapäevast edasiminekut on väga keeruline tabada (ei ole ju mingit kvantitatiivset mõõdikut), tundub vahel, et taastumine on suurtes osas lõppenud. Ja sellest jahvatavad väsimatult ka mitmed arstid-terapeudid (ma pole kindel, kas mu tuju on muidu nende meelest liiga hea või mis 🙂 ). See tekitabki lõpuks tunde, et arengu mõttes …
Käin tihti erinevates haiglates ja taastusravikeskustes uusi taastumisnippe omandamas. Ühte minuga môned aastad tagasi kokku puutunud inimest kuulates sain ühtäkki aru, et seda pikka protsessi, mille konarusi ma praegu läbin, ei ole just kôige ôigem nimetada taastumiseks (mis viitaks justkui looduse juhitud iseeneslikule protsessile), pigem on see ôppimine (korra värske …
Ühel päeval kuulsin oma küllaltki kôrges vanuses isa valjuhäälset telefonikônet tema eakaaslasest lähedase sôbraga. Valdavalt oli juttu loomulikult tervisest ning ühel hetkel küsis minu isa sôbralt, kuhu me tema arvates pärast surma läheme. “Ah, et ussidele ja taevasse? Aga kas sa ei arva, et taevas on jube igav – seal …
Head äsja stardipaugu saanud aastat, kallid kaasamôtlejad! Loodan, et see toob teile palju loodetud õnnestumisi ja rahu südameisse! Alustatut ei või kunagi pooleli jätta! Üks sôber ütles mulle uusaastahommikul hommikusöögi saatel, et arvestades, kui halvasti oleks mul selle ônnetusega tegelikult saanud minna, on ju olukord good enough ehk nö täitsa hästi. Et …
Eestlaste väetoit ühe ristsõna väitel on kaerakiisel e kaerakile e hapnema lastud kaerahelbeleotis. Kôlab isuäratavalt, kas pole? 😀 Mina sain eile ôhtul kinnituse, mis minu “väetoit” on – minu vägi tuleb täiesti vaieldamatult emotsionaalsest turgutusest – eile ôhtul toimus taas meie iga-aastane sôpruskonna pühadetähistamine Suur Sôprade JôuluSöömaaeg, millest on juba …
Ajast, mis hakkasin Pärnu haiglas ravivisiitidel käima, on môned sôbrad seda sanatooriumi-külastusteks nimetanud, mis arusaadavalt (?) on tekitanud minus vihastamise varjundiga ärrituse. Taastumine EI OLE lôbusôit! Sellekordse Pärnu haigla raviperioodi esimesel ravinädalal ühel veeprotseduuril môistsin äkitselt, miks seda kohta nii tihti sanatooriumiks nimetatakse. Ja miks see vôib-olla päris üdini vale …
Üks sober rääkis mulle lohesurfarist jutustavast filmist – lohetajast, kes pidi endale valitud pisut ekstreemsevõitu tee läbimisel pidevalt sisendama, kuidas valu on osa sellest sõidust ja temast, sest vastasel juhul oleks katkestamine olnud piinava valu tõttu ainus lahendus. Tunnistan ausalt, et enne viimaste aastate hullumeelset sööstmist ameerika mägedel oleksin sellise …
