Ühel päeval kuulsin oma küllaltki kôrges vanuses isa valjuhäälset telefonikônet tema eakaaslasest lähedase sôbraga. Valdavalt oli juttu loomulikult tervisest ning ühel hetkel küsis minu isa sôbralt, kuhu me tema arvates pärast surma läheme. “Ah, et ussidele ja taevasse? Aga kas sa ei arva, et taevas on jube igav – seal …
Head äsja stardipaugu saanud aastat, kallid kaasamôtlejad! Loodan, et see toob teile palju loodetud õnnestumisi ja rahu südameisse! Alustatut ei või kunagi pooleli jätta! Üks sôber ütles mulle uusaastahommikul hommikusöögi saatel, et arvestades, kui halvasti oleks mul selle ônnetusega tegelikult saanud minna, on ju olukord good enough ehk nö täitsa hästi. Et …
Eestlaste väetoit ühe ristsõna väitel on kaerakiisel e kaerakile e hapnema lastud kaerahelbeleotis. Kôlab isuäratavalt, kas pole? 😀 Mina sain eile ôhtul kinnituse, mis minu “väetoit” on – minu vägi tuleb täiesti vaieldamatult emotsionaalsest turgutusest – eile ôhtul toimus taas meie iga-aastane sôpruskonna pühadetähistamine Suur Sôprade JôuluSöömaaeg, millest on juba …
Ajast, mis hakkasin Pärnu haiglas ravivisiitidel käima, on môned sôbrad seda sanatooriumi-külastusteks nimetanud, mis arusaadavalt (?) on tekitanud minus vihastamise varjundiga ärrituse. Taastumine EI OLE lôbusôit! Sellekordse Pärnu haigla raviperioodi esimesel ravinädalal ühel veeprotseduuril môistsin äkitselt, miks seda kohta nii tihti sanatooriumiks nimetatakse. Ja miks see vôib-olla päris üdini vale …
Üks sober rääkis mulle lohesurfarist jutustavast filmist – lohetajast, kes pidi endale valitud pisut ekstreemsevõitu tee läbimisel pidevalt sisendama, kuidas valu on osa sellest sõidust ja temast, sest vastasel juhul oleks katkestamine olnud piinava valu tõttu ainus lahendus. Tunnistan ausalt, et enne viimaste aastate hullumeelset sööstmist ameerika mägedel oleksin sellise …
Olen end alati pidanud empaatiliseks ja tundlikuks inimeseks, kes kõigi rõõmudele ja muredele naeru või pisaratega kaasa elab. Nagu nüüd nägin, võib selline omadus inimeses mingil määral muutuda. Käisin sõbrannaga vaatamas Bradley Cooperi filmi “A star is born”. Kes seda suurepärast teost näinud, teab et asi muutub ühel hetkel üsna …
Igal mündil on kaks poolt, on levinud tôde, mis mitmete argumentide alguspunktiks. Sama asjaolu kehtib ka väga raske trauma toonud ônnetuste kohta. Kas pole nii, et pärast mônd täiesti enaônnestunud olukorda (=ônnetust) suudane näha vaid valu ja piina ning kôike seda, mis meilt ära vôeti? Nii tegin minagi, sest kuigi seda …
Eilset jääb tähistama Muinastulede öö, mil Läänemere kaldad (ja muinastulede kaardi järgi ka suurte ookeanimerede kaldad eestlaste kogukondade lähistel) süttivad lôketest, et legendi kohaselt näidata läbi sügisehôngulise udu ja vihmasabinate koduranna suunda hilja peale jäänud meremeestele (ka Viikingite ajastul). See ilus kindlaks traditsiooniks kasvanud iga-aastane ettevôtmine ei ole veel küll eriti …
Ma ei ole seda küll siinsetes kirjutistes vist eriti rôhutanud, aga füüsilise arengu/taastumise eelduseks pean veendunult vaimse tervise heaolu, tasakaalu ja teatavat ôitsengut. Seda toetavad kôik ilusad emotsioonid. Neljapäeval realiseerus mu meeltesse palju ôisi toonud sünnipäevakink fotostuudios sessiooni näol, millele eelnes printsessitunnet juurde kruttinud jumestus ja juuste ilusaks sättimine. Fotosessioon …
Pärnu haiglas juhtub alati palju toredat. Seekord pean märkima ka pisut häirivamat, mida reeglina kirjeldatakse tüüpeestlasliku käitumisena. Teatavasti on Euroopat, sealhulgas Eestimaad tabanud karmikäeline kuumalaine, mis kütab kindlameelselt kôike, mis/kes ôhku puudutavad. Haiglas, eriti taastusraviosas, kus vaja ka üsna palju trenni teha, on temperatuur küllaltki hästi tunda. Kuigi vôib olla …
