Nägin eile viimast Star Warsi (“Tähesõjad”) episoodi ja nagu ikka, sain sealt mõtteid teiegagi jagamiseks. Star wars sai minu jaoks väga oluliseks, kui olin oma reaalkallakuga keskkoolis ja -klassis tutvunud pisut lähemalt liikumisseadustega füüsikas ja ka astrofüüsikaga. Sellest ajast armusin tähtedevahelisi askeldamisi kajastavasse filmiseeriasse jäägitult.
Ja kuigi sellisel moel avakosmoses liikumine inimkonna (vôi kosmoselaev Maa reisijate) jaoks veel vôimalik ei ole, usun et ulmeks ei jää see meie jaoks enam kuigi kauaks – särav ettevõtja Elon Musk tegeleb ju aktiivselt inimliigi ümberasustamis-vôimaluste avardamisega Maa-välisele taevakehale (jäädes esialgu tagasihoidlikult küll vaid Päikesesüsteemi piiridesse) ja minu tänaseks Inglismaal astrofüüsikateadlase karjääri ehitav klassivend tegeleb aktiivselt just Maa-sarnaste planeetide (vastav eluvormide eksistentsiks vajalik keemiliste faktorite komplekt jms) otsimisega kosmoseavarustest.
See, mis kolm aastakümmet tagasi näis täieliku ulmena, on tänaseks kohati käegakatsutav reaalsus. Algses triloogias printsess Leia sônumit proitseerinud roboti saavutus on tänaseks vôimalik Eesti Laulu piimapaki ja vastava telefoniäpi abil, kella abil kellegagi rääkimine näis mônda aega tagasi vaid Michael Knighti pärusmaana, täna on selleks trikiks vaja soetada vaid nutikell. Seega ei pea ma selles ulmefilmis esitatut inimkonnale kaugeltki mitte kättesaamatuks. Suurelt môtlemine on ometi eelduseks kôigile suursaavutustele.
Seda môtteavarust ja kôrgete eesmärkide seadmise vajalikkust on mulle ôpetanud sellesama mainitud klassivenna näide. Keskkooli astununa oli tal selge, et temast saab astrofüüsik – pidevalt luges ta erinevat teemakohast kirjandust, täiendas end ja kasutas kodust teleskoopi loetu kinnistamiseks-kontrollimiseks. Ja täna on ta astrofüüsika-teadur Inglismaal. Me ei tohiks karta lennukalt mõelda ja unistada – vahel lähebki unistus täide. Ja kui me ei mõtle, kuhu jõuda tahaksime, ei saagi me ju oma tippeesmärki kunagi püüda. Julgustan igal juhul unistama ja endale kõrgeid sihte seadma.
Sama klassivend tõi, muide, ka Star Warsi jõulisemalt minu ellu. Nimelt olime Amsterdami Ülikoolis magistrandid ühel ajal (küll väga erinevates teaduskondades) ning kasutasin ära ka tema korteris paiknevat televiisorit (ühikas sellist luksust ei olnud) ja ka sealsamas lebavate kôikide selleks ajaks linastunud Star Wars episoodide VHS kassette (!!!, olid ikka ajad :), vaid 10 aastat tagasi). Aitäh, armas MK, eeskuju ja Star Warsi eest!
Tähesõdades üks oluline pisike roheline tegelane, kes esmaepisoodides näitas end, vaatamata pisut mitteatleetlikule välimusele, ka osava valgusmõõgavõitlejana, Master Yoda, jagas tarkuseteri ka sel korral, kui ütles juba küpseks saanud Luke Skywalkerile, et parimad ôpetajad elus on ebaônnestumised. Nii see vist ongi – õpime vaid siis, kui ebaõnnestumine on meid mugavustsoonist välja tõuganud ja peame sellega mingil moel hakkama saama ja kohanema. Kui kõik läheb ladusalt ja plaanipäraselt, ei ole vaja ju end mingite muutmis- ja kohanemisprotsessidega koormata.
Olen alati arvanud, et maailma saab muuta (või kasvõi mõjutada) ka üksasinus inimene, kui tal on piisavalt kaasamõtlejaid-järgijaid. Sest iga suur muutus algab ju väikeselt, iseendast. Kui sellele ühele enesemuutjale järgneb kriitiline hulk inimesi, saab alguse suurem laine, mis jõuabki kõikjale.
Minu jaoks uus tegelane, Rose, kes päästis armsama elu, nurjates sellega tema plaani hävitada enda elu andes suur vaenlase relv, ütles pärast põhjenduseks, et ei ole mõtet kulutada end mõne vihatu vastu võitlemisele, pigem suunata energia oma armastatute päästmisele-hoidmisele. Kui piisav hulk inmesi selles maailmas sarnaselt mõtleks, kaoksid põhjused suurte konfliktide pärast nutta ja leinata. Filmide kirjutajad-stsenaristid panevad tegelaste suhu väga läbimõeldud ja jäljendatavaid mõtteid. Sellest tasuks lähtuda. Olgu Jõud teiega, kallid kaasamõtlejad.
_____________________________________________________________________
Yesterday I went to see the new Star Wars episode and got some ideas to share with you too. Star Wars got very important to me after I’d entered a science class in a science-oriented high school and got to know the laws of movement and astrophysics better. I then fell in love with this movie series completely.
And even that we can’t move around in the outer space as the movie presents at the moment, I doubt that it will be fiction in a number of years – the successful entrepreneur Elon Musk is working on resettling people outside the Earth (modestly staying in the boundaries of our Solar System) and my high school classmate who builds a career in England as an astrophysics’ scientist now is actively looking for planets similar to Earth in the huge space.
What seemed totally fiction three decades ago is partially a reality now. A robot act that presented princess Leia’s video message has become reality now about Estonian Eurovision pre-contest with and a right milk pack and a smartphone app. Using one’s watch to have a conversation seemed something only Michael Knight could do a while ago, now you only need a smart watch. So I really don’t think achievements presented in fiction movies to be unreachable at all. Thinking big is an important precondition for all the great achievements after all.
The mentioned classmate of mine has taught me the necessity of extended mind and the need to set high aims for oneself. When he entered high school, it was clear to him that he’ll be a scientist in astrophysics – he read necessary literature all the time, extended his knowledge and even bought a small telescope for his room at home to check out the facts read in books. And now he is a respected scientist in astrophysics in England. We shouldn’t be afraid to think big and dream – sometimes dreams really come true. And if we don’t think of our desired destination we may never reach our goals at all. I really encourage you to dream and set really high goals for yourself.
Truth be told, the same classmate introduced Star Wars to me big time. We studied for the Masters degree in University of Amsterdam the same time and of course I took advantage of the fact he had a TV in his apartment (while the dormitory didn’t) with all the Star War movie VHS tapes nearby (we used VHS 10 years ago, amazing, isn’t it). Thank you, dear MK for a great example and the Star Wars!
An important character in Star Wars, a small green figure who has demonstrated very good fighting skills with the light sword despite his not non-athletic figure, Master Yoda, shared wisdom this time too when telling mature Luke Skywalker that the biggest teachers in life are failures. I find a lot of truth in it – we learn and change only when failure has pushed us out of our comfort zone and we have to start coping with it somehow. If everything runs smoothly and according to plan, there is no particular need to be bothered with any change or adaption process.
I’ve always believed that the world can be changed (or affected at least) by a single person only in case he/she has enough allies. Every big change begins from a small one, from oneself. If that self-changer is followed by a critical amount of others, a bigger wave takes place that really does reach everywhere.
A new character for me, Rose, saved the life of her loved one by failing his attempt for destroying the enemy’s weapon givibg his life with it, explained later that there’s not much point in putting so much effort in destroying the enemy, for we actually should use that energy for saving and caring for our loved ones instead. If enough people in our world would think like that, all the conflicts would disappear together with all the tears and grief they bring. The moviemakers put well thought words to the mouths of the characters. We should listen to and learn from them. May the Force be with you, my dear co-thinkers.