Olen alati püüdnud käituda kaasinimeste osas kaastundlikult, aga mõne mure kuulutamine oma kehas vangis istuvale inimesele (küll vaid osaliselt, täieliku vangistuse ängistusest ei ole minul õnneks aimu) peaks olema häbiasi. Jah, mõistan – selle viiruse põhjustatud piirangud on kõigile rasked – poed on kinni, riigipiirid ka. Aga mis siis? Tõsi, …
Kunagi oli ütlemine “ma ei tea, millega peetakse III maailmasôda, aga IV peetakse kaigastega”. Aina enam näib mulle (nii ilmselge asi ei saa olla eriti originaalne heureka-idee), et IIi maailmasôda, looduse vastu, toimubki just praegu. Surevad inimesed, eriti kergeminihaavatavad, üha suurenev hirm kodust lahkumise ees (me ei karda küll püssikuuli …
Pärast väikese, armsa ja tubli, pôhikooli lôpetamist, jätkasin kooliteed tugeva reaalkallakuga kooli matemaatika-füüsika eriklassis. See oli raske, eriti alguses. Aga raske oli peaaegu meil kôigil, enam kui 30 klassikaaslasel. Meie füüsikaôpetajast klassijuhataja, ôp Saukas, sisendas meile igal vôimalusel, et me oleme ühtne meeskond ja üksteise eest mingil moel isegi vastutavad, peame …
Mõnda aega tagasi kohtusin mõttega “Vali päev puhkuseks või teeb sinu keha seda sinu eest”. Selles pisut ultimaatumihõngulises ähvardavas mõttes peitub rohkem tõde, kui paljud meist on valmis tunnistama. Minule näitas saatuse julm sõrm või ebaõnnestunud kokkusattumus selgelt, mis juhtub ületöötajate ja ülerabelejatega. Olen nüüd juba 8 aastat “puhkusel”, milles …
Postimehes ilmus artikkel raske vaimu- ja liitpuudega täisealiste inimeste vanematest, kelle koduõuele astuvad ühtäkki mingid riigiametnikud, nôudes tšekke ülimalt armetute puuderahade kasutamisest ja tôendusi puuetega inimeste nôuetekohasest hooldamisest. Nad nôuavad TÔENDUSI – no kuulge, kas vôim on pähe löönud? Kui rumal saab veel olla? Minul ei ole vaimupuude valdkonnas küll …
Head uut aastat, armsad kaasteelised! Soovin, et igaühe teie uus aastakümme tooks palju rõõme, rahulolu ja laseks täide minna südamesoovidel! Meie president Kersti Kaljulaid tuletas oma aastalõpukõnes kuulajaile meelde, et erinevused rikastavad, mille tõttu peaksime olema kõigi kõrvalekallete suhtes enda ümber sallivamad ja osavõtlikumad. Olen selle mõtteviisiga väga nõus – …
Kui ime ei oleks sekkunud, oleks tänane märkinud minu 8ndat surma-aastapäeva. Vist mitte erilise üllatusena saan kinnitada, kui ônnelik ja tänulik olen ma teise vôimaluse eest elavate maailmas kaasa lüüa ja sellesse kôiki oma vôimeid kasutades mingigi positiivne muutus tuua. Nagu üks esimestest koomajärgsetest arstidestki mulle nentis, môtlen südames tänasest …
Selle paralleeli tõmbamine ei paista mulle just eriti uudse ideena, mistõttu olen usutavasti varemgi seda teiega jaganud, aga täna tuletati sama mõtet mulle taas meelde. Nimelt postitas üks pankurist tuttav sotsiaalmeediasse graafilise ülevaate pulliturgusid (investorite optimismi toel aina kerkivad finantsturud) kiusavatest korrektsioonidest, mis harva ka päris karuturgudeks (leviva pessimismi tingimustes …
Legendaarne Vahur Kersna kirjutas raamatus “Ei jäta elamata”, et tööle keskendumine on parim viis môtted oma haigusest eemale peletada. Kasvôi korraks. Mind ei piina ônneks küll haigus, aga ka raskest ônnestusest taastumisega saab siinkohal mône paralleeli tômmata. Esimestel traumajärgsetel aastatel täpselt nii ongi nagu hr Kersna kirjutab – päris enesehävitusliku …
Viibisin just haiglas treeningutest tulvil taastusravivisiidil. Taas olin tunnistajaks ühe vanema vaevatud inimese lahkumisele meie seast. See kurb olukord on küll üsna häirivalt kôhedusttekitav, aga tuletab siiski meelde eluringi tumedama poole olemasolu ja loomulikkust. See arusaam ei tulnud, tôsi küll, minuni kohe, sest esimene selle-alane kogemus mône kuu eest oli sügavalt …
