Kui ime ei oleks sekkunud, oleks tänane märkinud minu 8ndat surma-aastapäeva. Vist mitte erilise üllatusena saan kinnitada, kui ônnelik ja tänulik olen ma teise vôimaluse eest elavate maailmas kaasa lüüa ja sellesse kôiki oma vôimeid kasutades mingigi positiivne muutus tuua. Nagu üks esimestest koomajärgsetest arstidestki mulle nentis, môtlen südames tänasest …
Selle paralleeli tõmbamine ei paista mulle just eriti uudse ideena, mistõttu olen usutavasti varemgi seda teiega jaganud, aga täna tuletati sama mõtet mulle taas meelde. Nimelt postitas üks pankurist tuttav sotsiaalmeediasse graafilise ülevaate pulliturgusid (investorite optimismi toel aina kerkivad finantsturud) kiusavatest korrektsioonidest, mis harva ka päris karuturgudeks (leviva pessimismi tingimustes …
Legendaarne Vahur Kersna kirjutas raamatus “Ei jäta elamata”, et tööle keskendumine on parim viis môtted oma haigusest eemale peletada. Kasvôi korraks. Mind ei piina ônneks küll haigus, aga ka raskest ônnestusest taastumisega saab siinkohal mône paralleeli tômmata. Esimestel traumajärgsetel aastatel täpselt nii ongi nagu hr Kersna kirjutab – päris enesehävitusliku …
Viibisin just haiglas treeningutest tulvil taastusravivisiidil. Taas olin tunnistajaks ühe vanema vaevatud inimese lahkumisele meie seast. See kurb olukord on küll üsna häirivalt kôhedusttekitav, aga tuletab siiski meelde eluringi tumedama poole olemasolu ja loomulikkust. See arusaam ei tulnud, tôsi küll, minuni kohe, sest esimene selle-alane kogemus mône kuu eest oli sügavalt …
Igaüks meist peab elu jooksul läbima ühe või mitu suurt raskust, mille ületamine näib vahel täiesti ilmvõimatu, kuid on ühiskondlikult või muul moel siiski meilt oodatud. Sellega klappivalt kohtusin juba mõne aja eest môttega: “You’ve been assigned this mountain to show others it can be moved” (“Sulle on määratud see …
Olen siin kirjutanud, et taastumine on kui sinusoid (Taastumine kui sinusoid) – see on mulle end iga külje pealt kinnitanud. Aga see üles-alla võnkumine kehtib tegelikult ju elu kohta laiemalt. Elu mõõnahetkedel tunnetan teravalt, kui õigus on Remarquel, kes väljendab raamatus “Taeval ei ole soosikuid” läbi ühe peategelase arvamust, et …
Kuna igapäevast edasiminekut on väga keeruline tabada (ei ole ju mingit kvantitatiivset mõõdikut), tundub vahel, et taastumine on suurtes osas lõppenud. Ja sellest jahvatavad väsimatult ka mitmed arstid-terapeudid (ma pole kindel, kas mu tuju on muidu nende meelest liiga hea või mis 🙂 ). See tekitabki lõpuks tunde, et arengu mõttes …
Käin tihti erinevates haiglates ja taastusravikeskustes uusi taastumisnippe omandamas. Ühte minuga môned aastad tagasi kokku puutunud inimest kuulates sain ühtäkki aru, et seda pikka protsessi, mille konarusi ma praegu läbin, ei ole just kôige ôigem nimetada taastumiseks (mis viitaks justkui looduse juhitud iseeneslikule protsessile), pigem on see ôppimine (korra värske …
Ühel päeval kuulsin oma küllaltki kôrges vanuses isa valjuhäälset telefonikônet tema eakaaslasest lähedase sôbraga. Valdavalt oli juttu loomulikult tervisest ning ühel hetkel küsis minu isa sôbralt, kuhu me tema arvates pärast surma läheme. “Ah, et ussidele ja taevasse? Aga kas sa ei arva, et taevas on jube igav – seal …
Head äsja stardipaugu saanud aastat, kallid kaasamôtlejad! Loodan, et see toob teile palju loodetud õnnestumisi ja rahu südameisse! Alustatut ei või kunagi pooleli jätta! Üks sôber ütles mulle uusaastahommikul hommikusöögi saatel, et arvestades, kui halvasti oleks mul selle ônnetusega tegelikult saanud minna, on ju olukord good enough ehk nö täitsa hästi. Et …
