Pärnu haiglas juhtub alati palju toredat. Seekord pean märkima ka pisut häirivamat, mida reeglina kirjeldatakse tüüpeestlasliku käitumisena. Teatavasti on Euroopat, sealhulgas Eestimaad tabanud karmikäeline kuumalaine, mis kütab kindlameelselt kôike, mis/kes ôhku puudutavad. Haiglas, eriti taastusraviosas, kus vaja ka üsna palju trenni teha, on temperatuur küllaltki hästi tunda. Kuigi vôib olla …
Veetsin selle nädala alguse imelist kosutavat puhkust pakkunud Aegviidus sôbranna juures koos grupi kõige lähemate sôpradega, kellest enamiku rinda saaks kinnitada sildi “Tallinna Reaalkooli 118. lend”. Teisipäeval otsustasime pärast lôunasööki minna Nelijärvele rannaliivale Eesti kohta ebatavaliselt päikeselist ilma ja värskendavat järvevett nautima. Autosôidul sinna ütles ühe sôbranna môneaastane laps oma …
Olen alati põlanud mõne inimese veendumust teistele mitte oma teadmisi-oskusi jagada, kuigi need seda selgelt vajavad. Olen nõus, et seda saab tõlgendada kui oma nina teiste asjadesse toppimist ja ilmselt kannab see ka mitmeid targutamise tunnuseid (milles ma elu jooksul ilmselgelt päris tugevaks olen saanud :)). Õnneks näib, et minuga …
Üleeile sai täis 34 aastat minu sündimisest. Kogu päev oli täidetud erinevate kallite inimeste soovide ja ühisettevõtmistega. Päeval ja õhtul külastasid mind mu kõige kallimad sõbrad, kel õnnestus samas riigis/linnas viibida. Nad tegid mu päevast ja õhtust tõeliselt meenutamisväärse, väga erilise aja. Juba uinudes meenus mulle Harvardi ülikooli poolt tehtud …
Laupäeval alustas Tallinna-konterdiga oma uusimat tuuri “Legacy of the Beast” Inglismaa tuntud-armastatud hevibänd Iron Maiden. Saku Suurhall oli rahvast kuhjaga (liialdamata!) täis – kuna tegemist oli Baltikumi ainsa kontserdiga, oli lisaks läti-leedu omadele kuulda ka palju teisi erinevaid Ida-Euroopas kôneldavaid keeli, seega publik oli täis igasugu karvaseid ja sulelisi. Sama …
Vabandan, et pole teile sedavõrd pikka aega kirjutanud. Olen teile küll korduvalt mõelnud, aga kahjuks ei ole minuga juhtunud selliseid toredaid sündmuseid, mida teiega jagada tahaksin. Isegi vastupidi – saan uhkelt (?) öelda, et siis, kui suvi sel aastal Eestimaad külastas, õnnestus minul mõlemal päeval toas haige olla. Nimelt läksin …
Kohtusin üleeile üle pea kahe aastakümne inimestega, kellega tutvusin juba 7-aastaselt samas klassiruumis. Seltskonnas oli muuhulgas meie esimene ôpetaja, kes meie kooliteed juhtima asudes oli vaid 19-aastane ehk meiesarnaselt nooruslik, vabameelne ja igati krapsakas. Jôudsime kambakesi järeldusele, et just see teatava kogenematuse ja hingevabaduse faktor meist nii toredad inimesed kasvataski. …
Kõigi eestlaste südamesse on kirjutatud, et “iga mees on oma saatuse sepp ja oma ônne valaja”, jättes sellega väga vähe ruumi juhuslikkusele. Siiski näivad just juhused meie elu dikteerivat. Ka Remarque kirjutab raamatus “Läänerindel muutusteta”, et sama suur võimalus, kui on kuuliga pihta saada, on sellest puutumata jääda (sõjaolukorras, mida …
Lugesin noore kirjaniku Margus Karu suurepäraselt kirjutatud romaani “Nullpunkt”, milles ta meisterlikult kirjeldab ühe Lasnamäe noormehe kibedat elu skisofreeniahaige ema, koolikiusamise ja sotsiaalse tôrjutusega. See on noormehe isiklikku “nullpunkti” vajumine. Romaan on juba môned aastad vana ja selle ilmumise ajal kuulsin, et mingis osas on raamat autobiograafiline. Selles valguses on …
Head Vabariigi aastapäeva, armsad kaasamõtlejad! Eesti Vabariigil täitub täna esimene aastasada. Nii heitliku saatusega riigi jaoks on 100 suur ja väga oluline vanus. Selle aja sisse mahub tervelt kaks Eesti riigi ja majanduse ülesehitamist, nii et rabelenud oleme omajagu. Saja aastaga saab juhtuda ja enamasti juhtubki tohutult palju ajalugu. Just palju …
