Lõppemiste kümnendi lõppemine / Ending of a decade of endings

Maailmas ja selles elavate inimeste eludes on sel kümnendil tohutult juhtunud, kaotuseid üle elatud, haigustega vôideldud ja vôite tähistatud, aga isekalt keskendun järgnevalt vaid enese elule ja lôppeva kumnendi eripärale. Imelikul kombel joonistub siingi välja minu poolt korduvalt varemgi väljakäidud sinusoidi-teooria. Igaühel teist on järgnevates etappides oma eriline roll – …

Ilusaid pühi / Happy holidays

Ilusaid kestvaid pühi, armsad kaasamôtlejad! Aasta on tervikuna olnud suhteliselt haiguse-meelne – kui ei olnud otsest viiruserünnakut, oli kartus uue osas ja ebakindlus maailma püsimise seisukohalt. Kuna languste järel tulevad tôusud, saame uuelt aastalt oodata vaid head. Tôsi, maailm jôudis juba muutuda, aga areng evolutsioonilise kasvu heaks tähendabki ju muutustega …

Nôustamine on kahesuunaline tee /Counselling is a two way street

Nagu môned teist juba teavad, on praegu käimas praktika minu kogemisnôustamise kutse saamiseks. Kuigi ma ei küündi selgelt nõustajate paremiku hulka, meeldib mulle inimestega suhelda ja nende vaatepunkte môista, mistôttu on see peatükk uue ameti omandamisel ôpetanud palju minulegi. Üks minu klientidest on minust môned aastad vanem mees, kelle elukutse …

Hellitab või haavab / Help or Harm

Nagu eelmises postituses märkisin, tegelen praegu uue värvi lisamisega oma haridus- ja elukutsespektrisse kogemusnôustamise näol. Psühholoogilise suunitlusega koolitusel (kogemusnôustaja on siiski pigem psühholoogiline tugi) harjutame igas teemas värskelt ôpitud teadmisi ja psühhoteraapia tehnikaid üksteise peal  ja tallume erinevate grupitööde käigus julmalt üksteise “konnasilmadel” koolituse hädavajaliku osana. Vahel päädib see ka virilamate …

Kahetsusteta edasi / Going on with no regrets

Nagu siin varemgi avaldanud olen, kirjutasin 8. klassis eesti keele olümpiaadil lisaks paljude grammatikaülesannete korrektsele lahendamisele ka esikoha toonud essee mind hämmastanud ajast ja selle vaatepunkti paigutusest tulenevast suhtelisusest. Laupäeval käisin kinos uudistamas meie pea rahvusliku uhkuse märkpunktiks kujundatud suurfilmi “Tenet”, mis lavastaja Christopher Nolani varasemates filmides avaldunud käekirjale kohaselt …

Meri toob rahu ja vabaduse / The sea brings peacefullness and freedom

Tervetel inimestel on vôimalus teha mida tahes – piirangud seavad vaid aeg ja pealehakkamine. Puuetega inimeste korral on asi mônevôrra keerulisem – motivatsioon ja pealehakkamine vôivad nö “üle ajada”, aga piirangute nimekiri on kohati üsna enneolematu – olenevalt konkreetsest puudeliigist, võib abistajavajadus olla lausa elutähtis (hingamisaparaatide korrashoid jms). Puuetega inimesed …

Üllatusi täis imeline aeg / A wonderful time filled with surprises

Tähistasin laupäeval oma 36-ndat sünnipäeva, mis kujunes kôigist ootustest oluliselt liigutavamaks ja imelisemaks.

Mitte harjumuspäraselt veetsin päeva kodust eemal oma lähedasimate Reaalkooli-sôbrannade grupiga klassiõe aias Aegviidus. Päev oli täis päikest, meetrikaupa puu varjust päikeselaigu järele liikumist, naeru, jutte üksteise eludest ja lôpuks väga liigutavast, täiesti ootamatust üllatusest laulu, kallistuste ja erakordse tordiga, millel ilutulestikku äärmiselt piinlikku olukorda jättev säraheitja. Hea, et pisaraid varjavad päikeseprillid sel hetkel ees olid.

Südamest liigutavad sünnipäeva-üllatused sellega ei lôppenud – esmaspäeva hommikuks leppis minu kauaaegseim (ja kôige esimene) lauluôpetaja kokku kohtumise minu aias ning täiesti rabavalt saabus ta vaid kümneks minutiks koos kamba noorte lauljatega, kes mulle ônnesoove laulsid (kuna minu liigutust peitvad päikeseprillid olid toas klaveri peal, said nad tunnistada tatistavat-töinavat sünnipäevalast – loodan, et ma neile sellega püsivat kahju ei tekitanud 😀 ).

Olen eluaastale 36 môelnud ebatervislikult palju, arvestades minu väga nappi pääsemist 27-aastaste klubist, kuhu kuulub palju muusikamaailmas suuri laineid löönud artistte, kes meie seast just 27-aastaselt lahkusid.

Vôimalik, et lihtsalt täiesti ônnetu kokkusattumusena on 36-aastaste “klubi” (minule teadaolevat kaheliikmelist kooslust vist siiski klubiks nimetada ei saa) moodustanud naised, keda minul ja kogu maailmal on olnud pôhjust tôsiselt imetleda – 36-selt lahkus meie seast filmimaailma unustamatu ja kordumatu ikoon Marilyn Monroe (kelle elust ja surmast olen väga palju lugenud) ja ka Walesi printsess Diana.

Kuna need naised jôudsid oma eluajal maailma tôesti oluliselt muuta, ei tohiks minusugune lihtsurelik end nende kôrvale mitte kuidagi arvata, aga seda eluaastat olen tôepoolest peljanud juba kaua. Asjale lisab halba tooni masendava endena asjaolu, et ka minu avariile eelnenud 27-s sünnipäev oli arvatust oluliselt lilllede- ja liigutavate külastuste rohkem (üks sôber isegi ütles minu elutoas domineeriva koha vôtnud lillemerele viidates, et seda vaadates tekib hoopis olulisema tähtpäeva, näiteks mõne juubeli tunne). 

Käesolev, 36-s sünnipäev on toonud rohkem üllatusi ja liigutuspisaraid, kui olen KUNAGI varem tunda saanud. Loodan südamest, et minule nii iseloomulik ülemôtlemine on ka siinkohal mu môistuse rooli enda kätte vôtnud ja saatus sellele tähelepanu ei pööra. 

Tahan teiega jagada ka üht pisut vähe-täiskasvanuliku muljega tegevuse soovitust – mandalate (Hinduistliku algupäraga ringjad, terviku moodustavad gromeetrilised vormid) värvimine! Neuroloogiliselt peaks nende värvimine tasakaalustama emotsioone talitsevat aju amügdaloidkeha ja uskuge või mitte – see toimibki päriselt! Alustasin uuesti mõni aasta tagusi proovitud värvimisega nädal aega tagasi, kui vaatasin oma esimese dekaadi läbimist tähistanud vennatütre sünnipäevakingitusi ja minust hoovas otsekohe üle suur värvimisvajadus (rahustuseks lohutan, et tema Troonide Sõja värviraamatud jäid minu vildikate poolt siiski puutumata  😀 ). Õnneks on minu käsutuses paljud Eesti kaubandusvõrgus ja Amazoni veebikaubamajas liikvel olevad värvimisraamatud, mille värvimine on minu jaoks kujunenud pea igapäevaseks rahustavaks ja nauditavaks tegevuseks. Soovitan seda päris siiralt!

Püüdke mitte liigselt üle mõelda ja tähelepanu halbadele ennetele pöörata – elagem hetkes! Ning proovige ka värviraamatute värvidega täitmist – tegevus on ääretult rahustav.

******************************************************************************

On Saturday I celebrated my 36th birthday that turned out much more moving and miraculous than expected,

I spent the day with my best girl-friends (from my high school) away from home in Aegviidu, in a classmate’s garden. The day was full of sunshine, moving meter by meter towards the sunny spot from the cruel shadow, laughter, stories of each other’s lives and it culminated with deeply moving surprise with song, hugs, laughter and a spectacular cake topped by a glitter erupting object that leaves usual fireworks in total shame. I’m glad of the sunglasses that hid all my tears very smoothly.

Very moving events didn’t end there – I had a meeting agreed with my longest, the very first singing coach in my garden on Monday morning. You couldn’t believe my surprise when she came together with a group of kids (the same age as I was at the time of our first meeting) for only 10 minutes only to sing happy birthday to me repeatedly (as my sun glasses were inside the house on my piano, the kids had to whitness a snotty weeping birthday celebrator – I surely hope I didn’t ruin them irreversably 😀 .

I’ve been thinking of the age 36 for a very long time, especially given my close escape from the 27-year old club where some of the music-world’s greatest souls have gathered that left tis world at the age of 27. 

A total coincidence is completely possible but the club of 36-year olds (not sure, though, if 2 persons that I know of is a club) is formed of women that I and the rest of the world have admired deeply – the iconic, unforgettable movie star Marilyn Monroe left us at the age of 36 and also Diana, the princess of Wales. 

As these women accomplished so incredibly much in their lifetime, I have no right to compaare my faith to theirs but I’ve really been afraid of this age for years. A dark shadow is added by the fact that on my 27th birthday (that preceded my accident) I received unexpectedly many flowers and dear guests as well (a friend of mine even noted that that amount of flowers would indicate to a special anniversary of a great jubilee (that 27 most certainly is not)). This, 36th birthday has brouht me much more surprises and movement tears that I’ve EVER felt before. I wholehartidly hope that the over-thinking, so usual to me, has taken over once again and my faith doesn’t care about turning it into reality.

I wish to share a child-like activity suggestion to you – coloring mandalas (Hinduist originated circular geometric figures) in coloring books (it is not childish at all actually). Neurologically, coloring mandalas should balance amygdala (center of controlling emotions in the brain). Believe it or not – it actually works! I started with my coloring again a week ago after my niece’s 10th birthday looking at her gifts after many years of not coloring anything. Lucky for her, her War of Thrones figures were left untouched by my pencils 😀 . Luckily I have many coloring books from Estonian book stores and the blessed Amazon – coloring them has become quite an every-day deeply satisfying activity for me. I really recommend it!

Try not to over-think and avoid keeping your focus on bad omens – lets live in the moment! And try the coloring books – it is vastly calming.

Rikastage oma tõelisi värve / Enrich your true colours

Mai alguses oli mul juba ammu kokku lepitud ja korduvalt viiruse ôitsengust tulenevalt ümber tôstetud raviaeg Pärnu haigla taastusraviosakonnas. Arvestades eriolukorrast tingitud segadust ja ohtu, ei lubatud mind linnast ôige pisut kôrvale jäävasse haiglasse ilma kindla negatiivse viirusetesti tulemuseta, saabusin linna pühapäeval, päev enne kokkulepitud raviperioodi algust, et hommikul test …

Hoidke nurinaid / Keep yourselves from complaining

Olen alati püüdnud käituda kaasinimeste osas kaastundlikult, aga mõne mure kuulutamine oma kehas vangis istuvale inimesele (küll vaid osaliselt, täieliku vangistuse ängistusest ei ole minul õnneks aimu) peaks olema häbiasi. Jah, mõistan – selle viiruse põhjustatud piirangud on kõigile rasked – poed on kinni, riigipiirid ka. Aga mis siis? Tõsi, …

III maailmasõda / World War III

Kunagi oli ütlemine “ma ei tea, millega peetakse III maailmasôda, aga IV peetakse kaigastega”. Aina enam näib mulle (nii ilmselge asi ei saa olla eriti originaalne heureka-idee), et IIi maailmasôda, looduse vastu, toimubki just praegu. Surevad inimesed, eriti kergeminihaavatavad, üha suurenev hirm kodust lahkumise ees (me ei karda küll püssikuuli …