Kui abi küsitakse, tuleb seda anda – ise, kôhklemata ja mökutamata. Minus on sügav arusaamatus inimeste suhtes, kes abipalvet kuuldes pika môtlemisaja vôtavad vôi hoopis käega löövad, uskudes “Ah, küll keegi teine aitab” vôi “Las riik läheb appi” No kuulge – kui riik vôi keegi teine toetaks, ei hakataks teie …
Vabandan, et pole nii kaua siia kirjutanud – postituste puhul pean ajakavast tähtsamaks sisu. Sôda Ukrainas on lihtsalt toonud nii kohutava masenduse, et palju muud ei olegi mõtetesse mahtunud. Tegelikult on see toonud ka mône peaaegu et veriseks muutunud ja mitu tôsisemat peavalu toonud sônasôja haiglas putinistliku palatikaaslasega. Aga sellest …
Koolikiusamine on mulle isiklikult ônneks kaunikesti vôôras teema, aga kôik lähedased ei ole olnud selle eest kaitstud, mistôttu tekitab see ühe endi seast välja heitmise otsus minus üsna tôsist viha. Mina olen alati uskunud, et inimesed on üldjoontes head, kuigi tôsi, môni tegu vôib olla kaheldav 😄 Môned päevad tagasi …
Kõigepealt suur tänu kõigi kommentaaride eest kõikjal kanalites- need on mulle väga olulised! Nagu siinsetes postitustes varemgi märkitud, olin enne ônnetust ja mône aasta vältel taastumisajalgi väga sirgjooneline kôige etteplaneerija, juhustele ma erilist (vôinoh, mitteüldse) ruumi ei jätnud. Minu “lôppemiste kümnend” on mulle selle môttelaadi mitteratsionaalsust valusasti näidanud. Inglise keeles on väga …
Üks endine kolleeg kutsus sotsiaalmeedias üles jagama endaga erameili vahendusel leinast väljatulemise lugusid just sôprade-tuttavate käitumist peegeldavalt – kuidas käituda inimesega, kes on leinas? Sellest hakkas kerima môttelông minulgi, sest ka iseenda varasema elu kaotamine on lisaks teist sorti kaotustele uskumatult suur ja sügav lein. Riskides “teemavarga” koleda tiitliga, tunnen vajadust …
Ühel päeval tuli täiesti ootamatult, “lambist,” oleks vist kohane öelda, minuni äratundmine, et perioodid, mida senisest elust ühtedeks väärtuslikemaks pean, olid tegelikult kôige raskemad. Môlemad seotud tegevusega, millesse senise elu jooksul enim süübinud olen – ôpingutega, môistagi. 😉 Olen siin korduvalt kiitnud oma aega Tallinna Reaalkoolis ja Amsterdami Ülikoolis. Kooliosa …
Môned päevad tagasi tutvustas minu kooliôde sotsiaalmeedias oma tütre viiuliôpetaja manitsust, et “paus on ka osa muusikast.” Ja mônes muusikapalas on pikem paus ju tegelikult meloodilise môtte kohale-lendamiseks suisa hädavajalik. Ka Picasso pidas kunstiteadlaste sônul töödes oma môtete edasikandmiseks oluliseks just tühjust (pausi temale nii omases lôuendikirkuses). Mulle näib, et …
Eelmise laupäeva hommik saabus minu ellu etteteadmisest hoolimata suure jahmatusega, kui ema minu voodi juurde tuli teatega, et isa on lahkunud. Isa jaoks oli lahkumine ônnistus ja pääsemine, mille nimel me kôik palvetasime, sest viimased elunädalad tôid seestpoolt näriva haiguse pôhjustatud sügava agoonia, mida kôrvalt väga valus näha oli. Aga …
Läbi elu on mind saatnud suur ambitsioonikus ja parimaks pürgimise soov igas ettevôtmises. Usutavasti just see mind erinevates koolides ja ônnetuse-eelses karjääris nii kaugele viiski. Imelikul kombel valisin ka oma magistratuuri eriala paljuski väljakutse pärast (teadmised rahandusest olid minu hoopis teise valdkonna bakalaureuse-haridust arvestades sel ajal piinlikult tagasihoidlikud, pigem meelitas …
Paljud meist seavad elamise sügavamaks sooviks elus endast mingi jälg maha jätta, et siin elatud aeg lihtsalt raisatud ei oleks. Samas otsime iga kivi alt ja kännu tagant südanttäitvat ôilmitsevat ônne ja rahulolu. Aga mis siis, kui peame neist kahest valima ühe ja teise puudumisega lihtsalt leppima? Alateadlikult, küll igasuguste …
